Tarmo Virvese debüütnäitust "Porteed" saab alates 7. märtsist näha Fotokeldris "Lee". Näituse kuraatoriks on Kristel Lukats.
Autor ütleb enda ja näituse kohta järgmist:
Sündisin 07. augustil 1982 Saaremaal, seitsme lapselises peres neljanda lapsena. Peale sõjaväe teenistust Tallinnas jäin siia pidama, ilma kindla töö- ja elukohata, taskus 700 eek demblirahasid.
Mõned aastad hiljem komistasin fotograafia peale. Juhuslikult, või siis ka mitte. Aastate jooksul digitaalse pealt 35mm filmile, sealt keskformaadile. Siis tuli esimene iseehitatud 4x5 lõõtskaamera, mille järel teine. Esimene korralik kaamera tuli Mihkel Tammetilt, 5x7 Gundlach Korona. See suutis piisavalt mänguruumi pakkuda, et jäin selle juurde pidama.
Kaameraid, nii suure kui väikse formaadilisi, on aastate jooksul kogenenud mitmeid ja pilte on tehtud nende kõigiga. Venelased ja sakslased, plastik, puit, metall, eri ajaperioodidest.
Ringi sõites meeldib pildistada ka maastiku, kui midagi huvipakkuvat silma torkab, aga loodusfotograafiks ma end ei pea.
Fotograafiaga tegelen vaid hobikorras ja ainult ise enda jaoks. Kõikvõimaliku kola kogumine, kombineerimine ja katsed neist pilt kätte saada. Ma ei aja taga tehnilist täpsust, sageli säritan ja ilmutan filme tunde järgi ja eks tagajärjed on näha - alasäri on firmaroog.
Viimastel aastatel on pigem huvi pakkunud just inimeste portreed, kõige tavalisemad ja vahetumad.
Kõige tähtsam portree pildistamise juures on minu jaoks kontakti saavutamine. Kaamera meie vahel annab mulle võimaluse avastada inimeses uusi tahke ning luua meie vahel sidet, mida oleks raske saavutada näiteks lihtsalt teetassi taga lobisedes.
Kuid kas ma pean end veel piisavalt pädevaks, et üldse filosofeerida portreepildistamise teemal? Kelleks ma tahan saada, kui ma suureks saan? Ma tahan olla nagu onu Endel.
Lisainfot:
